Saaremaa laiarööpmelise raudtee kaart

by Saaremaa May. 03, 2005 40751 views

Selle süsteemi rajamise otsus tekkis 1951. a. Ühtekokku oli Saaremaal plaanis rajada üle 200 km raudteid peajaama ja depooga Kingissepas. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. a. suvel, ehitustööd jätkusid 1953. a. Süsteemi ehitamine lõpetati 1956. a., põhjuseks oli ilmselt raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. Paljud teetammid on tänapäeval kasutuses maanteedena, kaartidel on sirged teelõigud selgelt näha (näit. Kihelkonna ümbruses). Legendid nagu oleks ka Stebeli patarei juurde raudtee läinud, ei vasta siiski tõele - patareid selleks ajaks enam ei kasutatud. Kahetoruline 180 mm patarei nr. 315 (nn kapten Aleksandr Moisejevits Stebeli patarei) ehitamist alustati 1940. a. ja see valmis 1941. a. mais. Vajalikud ehitusmaterjalid toodi laevadega Mõntu sadamasse. Patarei uputati venelaste poolt 1941.a. septembris sakslaste maabudes ja seda ei kasutatud hiljem enam kunagi. Sakslased olid valmis patareid taastama, kuid vangi langenud Stebel ei olnud nõus avaldama uputamise saladust. Suurtukitorn ja muud pealisehitised lõigati 50. aastate alguses vanarauaks.

[ http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=214&tlink=0 [hansaco.ee] ]

Uue suurejoonelise raudteeplaaniga tuli 1951.a. lagedale Nõukogude sõjavägi, mis nägi ette tähtsamaid sõjalisi objekte, eelkõige sõjaväelennuvälju ja rannakaitsepatareisid ühendava laiarööpmelise raudteevõrgu rajamise. Sügisel saabus Saaremaale sõjaväeosa nr. 61206 (raudtee-ehitajate diviis), kes paigutati Kihelkonna valda Viki külla ja Kuressaarde. Linnas ehitati sõdurite majutamiseks sõjaväelinnakud Pihtla tee ja Talve tänava piirkonda ning Rootsi, Rohu, Torni ja K. Ojassoo tänavaga piirnevasse kvartalisse. Praeguse piimatööstuse kohale rajati depoo, kust liinid lähtusid Roomassaare sadamasse ja Viki sõlmpunkti. Viki külast said omakorda alguse liinid läbi Lümanda Karalasse ja Sõrve poolsaarele - üks Mõntu - Tammuna, teine Rahuste - Kargi piirkonda, Jaagarahu sadamasse ja Tagamõisa poolsaarele ning Pidula, Küdema, Võhma kaudu Pangale ja Metsküla kaudu Pammanale. 1952. a. toimus valminud teel juba raudteematerjali vedu, samas aga käis alles projekti kooskõlastamine rajooni täitevkomiteega. Kokku läks raudtee ja kruusakarjääride alla 2583 hektarit maad, mille kompenseerimisega kolhoosidele ja eraisikutele polnud sõjaväel kiiret. Alates 1953.aastast tööd pidurdusid, sest raketitehnika areng tingis muudatusi NSV Liidu kaitsekontseptsioonis. 1955. a. teisel poolel lõppes ehitustegevus sootuks, kusjuures valmis jõuti ehitada umbes 500 km muldkeha, millest pool oli rööbastega varustatud. Järgmisel aastal anti Saaremaa raudtee Eesti Raudtee bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas kibekiire raudtee demontaaþ ning materjalide ja veeremi väljavedu Roomassaare sadama kaudu. Muldkeha anti üle Saaremaa teedevalitsusele, kes sellele hiljem ligi 60 kilomeetrit maanteid rajas. Kohapeale jäänud 42 mitmesugust hoonet läksid haridusministeeriumile, rajooni täitevkomiteele, kalakombinaadile ja teedevalitsusele, sideliinid sideministeeriumile ja elektrijaam koos liinidega kommunaalministeeriumile. Mitu maja linnas ja Viki külas paiknenud sõjaväelinnaku võtsid üle teised väeosad.

[ Endel Püüa, Saaremaa Muuseum ]

Saarema laiarööpmeline raudtee 1951-1955.

[ Saaremaa Muuseum ]

Saaremaa laiarööpmeline rannakaitseraudtee, 1956 [hansaco.ee]

  Be the first to like this post
Join the conversation
1
There is 1 comment, add yours!
Saaremaa 10 years, 7 months ago

Seoses NSV Liidu kaitsesüsteemi laiendamisega Eestisse, ehitati mitmeid sõjaväeraudteid. Üheks suureks süsteemiks oli Saaremaa laiarööpmeline raudteevõrk, mis oli vajalik Balti Laevastiku rannakaitsesüsteemide teenindamiseks ning raudteesuurtükkide transportimiseks. Ehitamist alustati 1951. aastal. Ette oli nähtud üle 200 km teid. Peajaam ja depoo tehti Kuressaarde. Plaaniti ehitada ka ringraudtee Kuressaare – Kihelkonna – Orissaare – Kuressaare. Siis aga keelustati äkiliselt kogu ehitus ning valmis teed anti üle Eesti Raudteele. Kihelkonna – Pammana ja Võhma – Panga raudteed ei saanudki täiesti valmis. Orissaare poolseid teelõike polnud veel ehitama hakatudki. Uue omaniku käes lammutati kogu süsteem.

[url=http://www.htg.tartu.ee/~c4hannes/uurimine.html]http://www.htg.tartu.ee/~c4hannes/uurimine.html[/url]

10 years, 7 months ago Edited
Up
Copyright @Photoblog.com